Kodu loo otsingud - Nõukogude Liidu rahvuspoliitika mõju Eesti rahvusliku narratiivi kujunemisele

Käesolevas töös uuritakse Eesti rahvusliku identiteedinarratiivi kujunemist, mis on andnud sisulise tähenduse ja legitiimsuse 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti rahvusriigile. 1980ndate aastate teises pooles domineerisid kaks erinevat nägemust, kuidas Eesti riik peaks iseseisvaks saama – Rahvarinne toetas ENSV-l põhinevat järk-järgulist üleminekut, taastamismeelsed ajaloolased toetasid aga okupatsioonieelse vabariigi taastamise ideed. Viimaste lähenemine jäi peale ning taastamise idee sai domineerivaks. 1989. aastal avaldasid kolm noort ajaloolast – Mart Laar, Lauri Vahtre ja Heiki Valk – esimese tsensuurivaba Eesti ajalugu tervikuna käsitleva teose „Kodu lugu“. Teoses peegelduvad tolle perioodi taastamismeelsete ajaloolaste arusaamad, mis hakkasid 1980ndate aastate lõpus Eesti rahvuslikku narratiivi ja eestlaste ajalootaju kujundama. „Kodu loos“ kinnitatakse Eesti ajaloolaste hulgas siiani üldlevinud arusaama, et Eesti rahvuslik identiteet kerkis esile vastupanu identiteedina. „Kodu loo“ analüüs laiemas narratiivide võrgustikus näitlikustab aga, et tegelikult oli „uus rahvuslik ärkamisaeg“ osa laiemast Nõukogude Liidu rahvuspoliitilisest läbikukkumisest, mis sai Eesti rahvusliku narratiivi ümbermõtestamise aluseks.